Öine näks tehtud, sammusin edasi ja tunnikese pärast jõudsin ühe metsamaja juurde. Kuna kohati sadas veel lund siis otsustasin oma magamiskoti laotada metsamaja verandale, oli nii tuulevari kui ka kuiv küljealune.
Kuigi magamiskott, mis on mõeldud ekstreemsetes oludel ligi 30 kraadisesse külma siis ka tunduvalt väiksemate külmakraadidega oli uni suhteliselt "karge". See-eest oli hommik enam kui lummav. Järve kaldad olid kaanetunud ja vee kohal piimjas udu. Ja endiselt see uskumatu vaikus, mis sundis vahel silmad sulgema ja lihtsalt nautima seda kõike. Kui gaasipõletil valmistatud kohvi ja puder söödud siis jätkasin oma matka ideega, et minna paadiga sellesse udusse... Siin väike trikipilt mis on lihtsalt teistpisi pööratud, originaal jutu lõpus. Ka paadisadam oli omaette nähtus, ühe üksiku paadiga selles paksus udus.
Tegin õigesti, et paadi kasuks otsustasin - vaade oli imeline Sellise ilmaga oleks ükskõik kellele juurde hiilinud, kahjuks olid selles vaikuses peegelkaamera jäädvustused nõnda valjud, et enamus pilte tegin mobiiliga. Ei juhtunud kokku ka ühegi linnuga vee peal.
Ilma GPS-ita oleks siin päris keeruline oma asukohta aimata. Paari tunni möödudes hakkas udu hajuma ja kaldad tulid nähtavale. ... ja saigi võtta sihi kodupoole...
Minu soovitus jääb endiseks, minge metsa! :)
Trikipildi originaal.